Ostukorv
0,00 €
Menüü

Elektrolüüdid: millal neid vaja on ja kuidas tasakaalu taastada?

Pärast pikka trenni palavas ilmas, kõhuviirust või peoõhtut võib tunduda, et vesi üksi ei aita. Pea valutab, lihastes tekivad krambid ja jõudu pole. Sel hetkel otsitakse sageli elektrolüüte. Siit saad teada, mis need on, millal neid juurde vaja on ja millal piisab tavalisest toidust ja veest. Mineraalide toidulisandid, näiteks ECOSH Mineralex, leiad kategooriast toidulisandid ja vitamiinid.

Mis on elektrolüüdid?

Elektrolüüdid on kehavedelikes elektrilaengut kandvad osakesed ehk ioonid. Nende hulka kuuluvad näiteks naatrium, kaalium, kloriid, magneesium, kaltsium, fosfaat ja vesinikkarbonaat. Need osalevad vedelikutasakaalu, närviimpulsside ja lihaste töö reguleerimises.

EL-is lubatud väidete järgi aitab magneesium kaasa elektrolüütide tasakaalule. Kaalium aitab kaasa närvisüsteemi ja lihaste normaalsele talitlusele.

Millal on elektrolüüte juurde vaja?

Igapäevaselt, tavalise aktiivsuse juures saad elektrolüüte piisavalt toidust. Lühikese trenni järel piisab veest.

Millised on elektrolüütide tasakaaluhäire tunnused?

Helista 112, kui inimene on segaduses, raskesti äratatav, minestab või tal on tugev rindkerevalu või hingamisraskus. Südamekloppimine koos halva enesetundega vajab kiiret hindamist. Lapse loidus, joomisest keeldumine või märgatavalt harvem urineerimine on põhjus kiiresti arsti poole pöörduda.

Kuidas kõhulahtisuse korral vedelikku taastada?

Kõhulahtisuse ja oksendamisega kaotatud vedeliku ning soolade taastamiseks sobib apteegi suukaudne rehüdratsioonilahus. Valmista see täpselt pakendil näidatud veekogusega ja joo sageli väikeste lonksudena. Spordijook ei ole selle asendaja; väga magusad joogid võivad kõhulahtisust süvendada. Laste puhul loe ka artiklit kõhuviirus lapsel.

Kuidas teha kodune elektrolüüdijook?

Pärast pikka trenni võid teha lihtsa joogi ise:

Joo seda trenni ajal ja järel väikeste portsjonitena. See on spordijook, mitte kõhulahtisuse ravi – kõhuhaiguse korral kasuta apteegi rehüdratsioonilahust. Kõrge vererõhu, südame- või neeruhaiguse korral ära soola lisa ilma arsti nõuandeta.

Kas elektrolüüte saab toidust?

Saab. Kaaliumi saad kartulist, ubadest, banaanist, tomatist ja piimast. Magneesiumi annavad pähklid, seemned, täisteravili ja tume šokolaad. Naatriumi saame tavaliselt pigem liiga palju kui liiga vähe. Supp, soolane kreeker ja banaan on hea kombinatsioon pärast kõhuviirust või pikka matka.

Millised elektrolüütide ja mineraalide tooted valida?

Magneesiumi vormidest loe artiklist milline magneesium valida ja peoõhtu järgsest enesetundest artiklist pohmell: mis aitab.

KKK

Kas elektrolüüte tuleb juua iga päev? Ei pea. Tavalise päeva ja lühikese trenni korral saad elektrolüüte piisavalt toidust. Lisa on vajalik pika higise pingutuse või haiguse korral.

Kas liiga palju vett võib olla ohtlik? Jah. Väga suur vedelikukogus pika pingutuse ajal võib vere naatriumisisaldust ohtlikult vähendada. Ära sunni end jooma rohkem, kui vajad; ka soola sisaldav jook ei välista liigjoomisest tekkivat riski.

Kas kookosvesi on hea elektrolüüdijook? Kookosvees on palju kaaliumi, aga vähe naatriumi. Pärast väga higist trenni ei pruugi sellest üksi piisata.

Kas jalakrambid tähendavad elektrolüütide puudust? Mitte alati. Krampe põhjustavad sageli ka väsinud lihased. Loe artiklit jalakrambid öösel.

Artikkel ei asenda arsti nõuannet. Pikaajalise või korduva kõhulahtisuse korral pöördu arsti poole. Allikad: NHS: vedelikupuudus ja suukaudsed rehüdratsioonilahused; NHS SPS: spordijoogi ja rehüdratsioonilahuse erinevus; NIH ODS: kaalium ja ohutus.

« | »