Tööl on tähtajad, kodus ootavad lapsed ja asjad ning öösel keerlevad mõtted peas edasi. Hommikul ärkad väsinuna, kuigi magasid. Kõlab tuttavalt? Lühiajaline stress kuulub ellu, aga kui pinge ei lõpe, väsib keha ja meel. Siit leiad, kuidas stressi ära tunda, mis päriselt aitab ja mida toidulisanditest oodata võib.
Mis on stress ja millal see muutub probleemiks?
Stress on keha reaktsioon olukorrale, mis nõuab tavalisest rohkem jõudu. Natuke stressi on isegi kasulik: see aitab keskenduda ja asju ära teha. Probleem tekib siis, kui pingele ei järgne lõõgastust. Ka Peaasi.ee rõhutab, et pingele peab alati järgnema lõdvestus.
Pikaajaline stress koguneb vaikselt. Ühel hetkel märkad, et väsimus ei kao ka nädalavahetusega ja pisiasjad ajavad endast välja.
Kuidas stressi ära tunda?
Stress ei ole ainult mõtetes, see annab tunda ka kehas:
- Keha: pidev väsimus, peavalu, kõhuvalu, uneprobleemid, isu muutumine.
- Mõtted: tunne, et kõike on liiga palju, raske keskenduda, raske otsustada, mis on tähtis.
- Tunded: ärevus, pinge, halb tuju, rõõmu on raske tunda.
- Käitumine: ärrituvus, eemaldumine teistest, asjade edasilükkamine, rohkem alkoholi, suitsu või magusat.
Kui stress kestab kuid, võib see viia unetuse, ärevuse ja kõrge vererõhuni ning suurendada depressiooni riski. Seepärast tasub märke tõsiselt võtta juba varakult.
Mis stressi korral päriselt aitab?
Ükski tablett ei võta stressi ära. Kõige rohkem aitavad igapäevased harjumused:
- Uni. Mine magama ja ärka iga päev umbes samal ajal. Täiskasvanu vajab enamasti 7–9 tundi und. Kui uinumine ei õnnestu, loe artiklit melatoniinist.
- Liikumine. Ka kiire jalutuskäik tõmbab pinge maha. Peaasi.ee järgi võib umbes 150 minutit liikumist nädalas kaitsta depressiooni eest.
- Hingamine. Hinga 4 sekundit sisse ja 6 sekundit välja, mõni minut järjest. Pikk väljahingamine rahustab keha.
- Pausid. Pane päeva sisse päris puhkehetked ilma telefonita. Isegi 10 minutit päevas on abiks.
- Stressipäevik. Kirjuta nädal või kaks üles, mis sind pingesse ajab. Nii näed mustreid ja saad muuta seda, mida on võimalik muuta.
- Räägi kellegagi. Sõbra, pereliikme või kolleegiga rääkimine teeb mure väiksemaks. Võta abi vastu, kui seda pakutakse.
- Vähem alkoholi ja kofeiini. Alkohol ei aita stressiga toime tulla, vaid halvendab und. Kofeiin võib tundlikul inimesel und segada ja ärevust suurendada.
Kas toidulisandid aitavad stressi korral?
Toidulisand ei lahenda stressi põhjust. Pingelisel ajal süüakse aga sageli kiirustades ja ühekülgselt. Siis võivad abiks olla toitained, mis toetavad närvisüsteemi ja aitavad vähendada väsimust.
Magneesium
Magneesium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele psühholoogilisele talitlusele. Lisaks aitab magneesium vähendada väsimust ja kurnatust. Seda leidub täisteratoodetes, pähklites, kaunviljades ja tumerohelistes köögiviljades.
- Swiss’Ovit magneesiummalaat + B6-vitamiin – üks kapsel päevas. Magneesium ja B6-vitamiin aitavad vähendada väsimust ja kurnatust ning aitavad kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele.
- ECOSH Magtein® magneesium-L-treonaat – magneesiumi vorm, mida valitakse sageli vaimse koormuse ajal.
- NM magneesiumbisglütsinaat – õrn vorm, mida võib võtta õhtul.
Erinevate magneesiumi vormide võrdlust loe artiklist milline magneesium valida.
B-vitamiinid
B6-vitamiin aitab kaasa normaalsele psühholoogilisele talitlusele. B12-vitamiin aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Pantoteenhape aitab kaasa normaalsele vaimsele töövõimele. Kui toitumine on viimasel ajal olnud kõikuv, võib valida B-vitamiinide kompleksi, mis annab mitu B-vitamiini korraga.
Ashwagandha
Ashwagandha on India traditsioonilises meditsiinis kasutatud taim ja seda otsitakse sageli stressi korral. Euroopa Liidus ei ole ashwagandhale praegu lubatud tervisealast väidet, seega ei saa me lubada, et see stressi vastu aitab. Kui soovid seda proovida, on meil valikus ECOSH ashwagandha KSM-66. Raseduse, kilpnäärmehaiguse või ravimite kasutamise korral räägi enne arstiga.
Mida süüa, kui stressi on palju?
Stressis süüakse sageli seda, mis kätte juhtub: kohvi, saia, maiustusi. Veresuhkur tõuseb kiiresti ja langeb sama kiiresti ning koos sellega kaob ka energia. Mõned lihtsad muudatused aitavad:
- Söö regulaarselt 3–4 korda päevas, et energiat jaguks terveks päevaks.
- Lisa igale söögikorrale valku, näiteks muna, kohupiim, kala, liha või kaunviljad.
- Vali täisteratooted saia asemel. Neis on rohkem kiudaineid ja ka magneesiumi.
- Peotäis pähkleid on parem vahepala kui šokolaad.
- Joo piisavalt vett. Ka kerge janu võib tekitada väsimust ja peavalu.
Millal otsida abi?
Otsi abi, kui:
- stress ja väsimus kestavad mitu nädalat ning puhkus ei aita;
- uni on pidevalt häiritud;
- sa ei tule toime töö või igapäevaste asjadega;
- tuju on pidevalt madal ja miski ei tee rõõmu.
Alusta perearstist. Vajadusel suunab ta psühholoogi või psühhiaatri juurde. Pikaajalise väsimuse taga võib olla ka füüsiline põhjus, näiteks kilpnäärme alatalitlus või rauavaegus, ja seda saab vereanalüüsiga kontrollida. Vaimse tervise kohta leiad abi ka lehelt peaasi.ee.
KKK
Kas magneesium rahustab? Magneesium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele psühholoogilisele talitlusele. Rahustit see ei asenda. Kui sinu toidus on magneesiumi vähe, võib lisa olla abiks.
Millal magneesiumi võtta? Paljud võtavad seda õhtul, sest see on lihtne meeles pidada. Kui kõht on tundlik, võta koos söögiga.
Kas stress võib põhjustada füüsilist valu? Võib. Pinge annab kehas sageli tunda peavalu, kaela- ja seljavalu või kõhuvaluna. Kui valu on tugev või ei lähe üle, mine arsti juurde.
Kui kiiresti stressi märgid kaovad? Kui pinge põhjus väheneb ja puhkad piisavalt, paraneb enesetunne sageli paari nädalaga. Pikaajalise stressi järel võib taastumine võtta kauem aega.
Artikkel ei asenda arsti nõuannet. Allikas: Peaasi.ee, stress.