Oled kogu aeg väsinud, kuigi magad piisavalt? Kaal tõuseb, kuigi sööd nagu ennegi, ja varbad on pidevalt külmad? Seda on lihtne kirjutada pimeda aja või stressi arvele, aga vahel on põhjus väikeses liblikakujulises näärmes kaelal. Esimese selguse annab kilpnäärme test, mida saab teha ka kodus sõrmeotsa verest.
Mida kilpnääre teeb?
Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad ainevahetust ehk seda, kui kiiresti keha energiat kasutab. Kui hormoone on liiga vähe, hakkab kõik aeglasemalt käima. Seda nimetatakse alatalitluseks ehk hüpotüreoosiks.
Kilpnäärmehaigused on väga levinud, eriti naistel – hinnanguliselt tekib igal kaheksandal naisel elu jooksul mõni kilpnäärmehaigus. Risk kasvab eriti pärast 35. eluaastat ja menopausi paiku, alatalitlus võib alata ka pärast sünnitust.
Kilpnäärme alatalitluse sümptomid
- pidev väsimus ja unisus;
- külmetamine, külmad käed ja jalad;
- kaalutõus ilma nähtava põhjuseta;
- kuiv nahk, haprad küüned, juuste väljalangemine;
- kõhukinnisus;
- aeglane pulss;
- turse näol ja silmaümbruses;
- mälu ja keskendumise halvenemine, meeleolu langus;
- naistel ebaregulaarne tsükkel ja raskused rasestumisega.
Sümptomid tekivad aeglaselt ja on ähmased, seepärast võib alatalitlus jääda aastateks avastamata.
Mis on TSH?
TSH (kilpnääret stimuleeriv hormoon) on ajuripatsi hormoon, mis „käsib“ kilpnäärmel tööd teha. Kui kilpnääre on laisk, tõstab aju TSH taset, seega viitab kõrge TSH alatalitlusele.
Tavaliselt on TSH umbes 0,4–4 mU/l (vaata alati oma labori normi). Kõrgem väärtus viitab võimalikule alatalitlusele, madalam ületalitlusele.
Kilpnäärme test kodus
Kilpnäärme kiirtest näitab sõrmeotsa verest, kas TSH on üle 5 mU/l (pakendil võib olla kirjas 5 µIU/ml – see on sama väärtus). Positiivne tulemus viitab tõenäolisele alatalitlusele ja sel juhul tasub minna perearsti juurde. Arst teeb laboris täpsema analüüsi (TSH ja vaba T4) ning vajadusel määrab ravi.
Kerget tõusu vahemikus 4–5 mU/l kiirtest ei näita. Kui sümptomid on olemas, aga test on negatiivne, räägi siiski arstiga.
Testi tasub teha, kui:
- sul on mitu ülaltoodud sümptomit;
- oled naine ja üle 35 või menopausi eas;
- suguvõsas on kilpnäärmehaigusi;
- sünnitasid hiljuti ja väsimus ei möödu.
Kui tahad kontrollida ka midagi muud, leiad teised kiirtestid koduste tervisetestide lehelt.
Kuidas kilpnäärme alatalitlust ravitakse?
Alatalitlust ravitakse tavaliselt hormoonitablettidega, mis asendavad puuduolevat hormooni. Ravi on lihtne ja enamik inimesi tunneb end paari kuuga palju paremini. Annuse määrab ja seda jälgib arst.
Kui võtad biotiini (näiteks juuksevitamiinides), ütle seda enne vereanalüüsi arstile, sest suur biotiiniannus võib kilpnäärme laborianalüüse moonutada.
Mida saad ise kilpnäärme heaks teha?
- Söö jodeeritud soola ja kala. Kilpnääre vajab hormoonide tootmiseks joodi.
- Seleen, mida on kalas, munas ja parapähklites, aitab kaasa kilpnäärme normaalsele talitlusele.
- Ära võta joodi suurtes annustes omal käel. Liiga palju joodi võib samuti kilpnäärmele halvasti mõjuda.
- Kontrolli ka D-vitamiini ja rauda, sest nende puudus annab sarnaseid sümptomeid. Loe rauavaegusest ja D-vitamiinist talvel.
KKK
Kas kilpnäärme alatalitluse korral juuksed taastuvad? Enamasti küll. Kui hormoonitase ravi abil normaliseerub, kasvavad juuksed tavaliselt mõne kuuga tagasi.
Kas mehed võivad kilpnäärme alatalitlust saada? Võivad, kuigi naistel on see mitu korda sagedasem. Meestel on sümptomid tihti varjatumad.
Kas testi tulemust mõjutab kellaaeg? TSH on hommikul veidi kõrgem kui õhtul. Kui teed testi korduvalt, tee seda umbes samal kellaajal.
Kas raseduse ajal tuleb kilpnääret kontrollida? Kilpnäärme hormoonid on lapse arenguks olulised, seega kontrollib arst neid vajadusel raseduse ajal. Kodutesti asemel räägi sellest oma ämmaemanda või arstiga.
Kodune test annab esimese vihje, diagnoosi ja ravi üle otsustab arst. Artikkel ei asenda arsti nõuannet.