Milleks on vajalik mask? Kaitsemask takistab köhimisel või aevastamisel lendlevate viiruseosakeste levikut ühelt inimeselt teisele. Sellest on abi eelkõige siseruumides ja ühistranspordis, kus on palju inimesi ja keeruline on hoida kahemeetrist vahet. Õues ei ole maski kandmine niivõrd vajalik, sest viirusosake on üpris raske ja ei lendu kaugemale kui kaks meetrit. Samuti ei ole maski kandmine vajalik kodus, kui kõik kodused on terved.
Oluline on meeles pidada, et maski kandmine pidurdab viiruse levikut kõige paremini siis, kui see on kombineeritud kätepesu ja inimestevahelise hajutatuse abinõudega. Halva enesetunde korral ei tohiks väljaspool kodu liikuda ka maskiga.
Mis on kaitsemask?
Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.
Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:
- isikukaitsevahendid – maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu ja õhusaaste eest, sh respiraatorid.
- meditsiinilised kaitsemaskid – maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini. Need maskid hoiavad kinni ka väiksed bakterid.
- Väliskeskkonnas lenduvate osakeste ja bakterite eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid (respiraatorid). Kaitsemaskid jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad:
FFP1 klass tähendab, et see filtreerib kuni 80% osakesi. Tuntud ka kui tolmumask.
FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 µm ehk 0,0003 millimeetrit või enam.
FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.
Mida teha, kui mul ei ole spetsiaalset kaitsemaski?
Kes tahab maski kanda, kuid seda ei õnnestu osta, võib riidest maski ka ise teha. Isetehtud riidemask vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teisele inimesele ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast. Küll aga tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.
NB! Inimene, kellel on tuvastatud koroonaviirus või kellel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega, sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.
Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?
Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.
Mask peab olema korralikult näo ees, st nii et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.
Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?
Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seekaudu lisatüsistusi ja -haigusi.
Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask aitab kaitsta ka otseste mikroosakeste eest ning takistab enda näo katsumist. Kuigi meditsiinilised maskid viiruse eest täielikku kaitset ei paku, siis vähendavad need nakatumise riski mitu korda.
Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.
Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pesemisvõimaluse puudumisel võib kasutada ka efektiivseid desinfitseerimisvahendeid kätele.
Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.
Millal oleks mõtet kanda maski?
Õues piisab, kui hoiad teistega kahemeetrist vahet. Kodus ei ole mõistlik maski kanda, sest kui üks pereliige on haigestunud ja teised pereliikmed ei ole püsivalt eraldatud, siis on viiruse levimine sellest hoolimata tõenäoline.
Maski kandmisest on kasu ühiskondlikes ruumides (poed, apteegid, meditsiiniasutused, ühistransport), kus liigub palju inimesi. See vähendab tõenäosust, et köhides või aevastades jõuab piisknakkus teiste inimesteni koguses, mis põhjustab nakatumise.
Mida on kõige olulisem teada maskidest?
Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi.
Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti aitab mask tervel inimesel baktereid hingamisteedest eemal hoida, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.
Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati.
Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.
Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.
Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.
NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mask või mitte.
Vaata lisaks, mida peab teadma maskide kandmisest.