Oled ammu väsinud, sõrmeotsad kipitavad aeg-ajalt ja sõnad ei tule enam nii kergelt meelde kui varem. Rauda on kontrollitud ja see on korras. Üks asi, mida sellise pildi juures sageli tähelepanuta jäetakse, on B12 puudus. See areneb aeglaselt, sest maksas on vitamiini varu mitmeks aastaks, ja seetõttu seostatakse sümptomeid tihti stressi või vanusega. Kontrollimine on lihtne vereanalüüs ja ravi on olemas.
Milleks keha B12-vitamiini vajab?
B12 ehk kobalamiin aitab kaasa normaalsele punaste vereliblede moodustumisele, närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele energiavahetusele. Keha ise seda ei tooda. Looduslikult leidub B12 ainult loomses toidus: lihas, kalas, munas, piimas ja juustus. Taimetoitlase jaoks on allikaks rikastatud tooted ja toidulisand.
Imendumine on keerulisem kui enamikul vitamiinidel. Maohape vabastab B12 toidust, mao limaskest toodab sisemist faktorit, mis seob vitamiini, ja alles peensoole lõpuosas imendub see verre. Kui ükskõik milline lüli sellest ahelast ei tööta, jääb vitamiin saamata, isegi kui sööd liha iga päev.
Sümptomid, mida tasub tähele panna
B12 puuduse märgid on algul tagasihoidlikud ja tulevad kuude või aastatega:
- väsimus, jõuetus ja hingeldus kergel pingutusel;
- kahvatus või kergelt kollakas nahatoon;
- kihelus, tuimus või „sipelgad“ sõrmedes ja varvastes;
- ebakindel kõnnak, tasakaaluhäired, eriti pimedas;
- valus, punane ja sile keel, suunurkade lõhed;
- mälu halvenemine, keskendumisraskus, ärrituvus või masendus;
- nägemise hägustumine, harvem.
Närvisüsteemi sümptomid võivad tekkida ka siis, kui vereanalüüsis aneemiat veel ei ole. Pikalt ravimata puudus võib jätta närvikahjustuse püsivaks, seepärast ei maksa kihelusega kuid oodata.
Kellel on suurem risk?
- veganid ja taimetoitlased, kes ei võta toidulisandit, ning nende rinnapiimaga toidetud beebid;
- üle 60-aastased, sest vanusega väheneb maohape ja toidust vabaneb B12 halvemini;
- metformiini kasutajad, sest ravim vähendab pikaajalisel kasutamisel B12 imendumist;
- maohappesust vähendavate ravimite pikaajalised kasutajad (prootonpumba inhibiitorid, H2-blokaatorid);
- Helicobacter pylori nakkus ja krooniline gastriit, mis kahjustavad mao limaskesta; sellest oleme kirjutanud Helicobacter pylori artiklis;
- autoimmuunne gastriit, kus keha hävitab sisemist faktorit tootvad rakud (sellest tekkivat B12-puuduse aneemiat nimetatakse pernitsioosseks aneemiaks);
- Crohni tõbi, tsöliaakia ja sooleoperatsioonid, eriti peensoole lõpuosa eemaldamine;
- maovähendusoperatsiooni läbinud;
- naerugaasi ehk dilämmastikoksiidi kasutajad, sest naerugaas häirib B12 toimet kehas.
Kui kuulud mõnda neist rühmadest, on mõistlik lasta B12 taset kontrollida ka ilma sümptomiteta.
Kuidas B12 puudust kontrollitakse?
Koduse kiirtestiga B12 mõõta ei saa, seda teeb perearst vereanalüüsist. Tavaliselt vaadatakse:
- seerumi B12 – kõige tavalisem analüüs; selge puudus on madal väärtus, aga „hall tsoon“ labori viitevahemiku alumises osas ei välista puudust;
- holotranskobalamiin (holoTC) ehk aktiivne B12 – näitab seda osa vitamiinist, mida rakud saavad kasutada, ja reageerib puudusele varem;
- homotsüsteiin ja metüülmaloonhape – tõusevad siis, kui rakkudel B12 napib, ning aitavad hallis tsoonis otsustada;
- vereanalüüs – B12 puudusele on omased tavalisest suuremad punased verelibled.
Sageli kontrollitakse samal ajal rauavarusid ja folaati, sest väsimusel võib olla korraga mitu põhjust. Rauavaegusest ja ferritiinist loe rauavaeguse artiklist. Ära alusta suurte foolhappeannustega enne B12 kontrolli, sest foolhape võib aneemiat varjata, samal ajal kui närvikahjustus süveneb.
Kui palju B12 päevas vaja on?
Täiskasvanu päevane vajadus on umbes 4 µg. Tavalise segatoiduga saab selle kätte: 100 g lõhet või veiseliha, paar muna ja klaas piima katavad päeva ära. Toidust imendub korraga vaid piiratud kogus, seega jaotub tarbimine looduslikult päeva peale.
Toidulisandite annused on toiduga võrreldes palju suuremad, sageli 500–1200 µg, ja see ei ole viga. Sisemise faktori kaudu imendub ühest annusest vaid mõni mikrogramm, ülejäänust imendub väike osa passiivselt otse läbi soole limaskesta. Just see passiivne tee on põhjus, miks suur suukaudne annus töötab ka siis, kui maos on probleem. Liigne B12 eritub uriiniga ja ohtlikku ülemist piiri sellele seatud ei ole.
Tsüanokobalamiin või metüülkobalamiin, sprei või kapsel?
Toidulisandites on B12 kahel põhikujul. Tsüanokobalamiin on stabiilne, hästi uuritud ja enamikus toodetes. Metüülkobalamiin on vorm, mida keha ise kasutab, aga keha muudab ka tsüanokobalamiini selleks vormiks. Mõlemad toimivad ja analüüsides tõstavad B12 taset. Vali annuse ja vormi (kapsel, tablett, sprei) järgi, mis sulle sobib.
Vormi valik on pigem mugavuse küsimus:
- sprei keele alla või põsele sobib neile, kes ei taha kapsleid neelata; NordAid B12 sprei on lihtne hommikul paari pihustusega võtta;
- vedelkapslid, näiteks Nordaid B12 vedelkapslid 1200 µg, sisaldavad metüülkobalamiini vedelal kujul taimses kapslis;
- tavalised kapslid, nagu NM Vitamiin B12 või ECOSH B12, on pikaks kasutamiseks kõige lihtsam valik.
Veganile ja üle 60-aastasele on igapäevane või vähemalt iganädalane toidulisand mõistlik pidev harjumus. Kui analüüsis on puudus tuvastatud, lepi annus ja kestus kokku arstiga ning lase taset mõne kuu pärast uuesti kontrollida. Teisi vitamiine leiad toidulisandite ja vitamiinide kategooriast.
Millal arsti juurde?
Pöördu perearsti poole, kui:
- väsimus kestab üle paari kuu ja raud on korras;
- sõrmedes või varvastes on püsiv kihelus või tuimus;
- kõnnak on muutunud ebakindlaks või tasakaal on halb;
- keel on valus ja sile, suunurgad lõhenevad;
- mälu ja meeleolu on märgatavalt muutunud;
- kuulud riskirühma (vegan, metformiin, maohappe ravimid, sooleoperatsioon) ja taset pole kunagi kontrollitud.
Raske puuduse ja imendumishäire korral määrab arst süstid, sest siis on vaja varud kiiresti taastada. Hiljem saab paljudel üle minna suurele suukaudsele annusele.
KKK
Kas B12 annab energiat ja aitab, kui olen lihtsalt väsinud?
B12 aitab vähendada väsimust ja kurnatust siis, kui seda napib. Kui tase on korras, ei lisa suurem annus energiat juurde. Väsimusel on palju põhjuseid: uni, raud, kilpnääre, stress, ja neid tasub arstiga koos üle vaadata.
Kas B12 taset tuleks kontrollida enne toidulisandi võtmist?
Soovitatavalt jah, sest pärast toidulisandi alustamist on analüüs kõrge ja tegelik olukord jääb teadmata. Kui oled juba alustanud ja tahad kontrollida, räägi arstiga, kui pikk paus on enne analüüsi mõistlik.
Kas B12 puudus võib olla rasedal ohtlik?
Raseduse ajal on vajadus veidi suurem ja puudus mõjutab ka lapse närvisüsteemi arengut. Taimetoitlasest rase või imetav ema peaks võtma B12 toidulisandit ja laskma taset kontrollida. Räägi sellest ämmaemanda või arstiga.
See artikkel on üldine teave ega asenda arsti nõuannet. Toidulisand ei asenda mitmekülgset toitumist ega tervislikku eluviisi.