Laps köhib kolmandat ööd, hingamine on kiire ja sa ei tea, kas see on tavaline viirus või juba midagi hullemat. Või on vanaemal KOK ja ta ütleb, et täna on „kuidagi raske hingata“. Sellistel hetkedel annab pulssoksümeeter ehk sõrme otsa pandav väike klamber umbes poole minutiga kaks numbrit: vere hapnikusisalduse ja pulsi. Need numbrid ei pane diagnoosi, aga aitavad otsustada, kas võib rahulikult kodus jälgida või tuleks helistada arstile.
Mida pulssoksümeeter tegelikult mõõdab?
Seade saadab läbi sõrmeotsa punast ja infrapunavalgust ning mõõdab, kui palju sellest kudedest läbi jõuab. Hapnikuga seotud hemoglobiin neelab valgust teisiti kui hapnikuta hemoglobiin ja sellest arvutab aparaat, kui suur osa vere hemoglobiinist kannab parajasti hapnikku. Seda näitu nimetatakse SpO2 ehk hapnikuküllastuseks ja seda väljendatakse protsentides. Samal ajal näitab seade pulsisagedust.
Mõõtmine on valutu, ei vaja vereproovi ja seda võib korrata kas või iga tunni tagant. Just seetõttu on pulssoksümeetrist saanud tavaline koduapteegi osa inimestel, kellel on krooniline kopsu- või südamehaigus.
Normaalne hapnikusisaldus ja millal muretseda
Tervel inimesel on SpO2 tavaliselt 95–100. Lihtne jaotus, mida kodus silmas pidada:
- 95–100 – normaalne;
- 92–94 – madalavõitu; mõõda uuesti rahulikus olekus ja jälgi enesetunnet, kerge külmetuse ajal võib nii olla, aga kui näit püsib madal või hingamine on raske, võta ühendust arstiga;
- alla 92 – see on madal; helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220. Kui näit on alla 90 ja ei parane uuesti mõõtes, või kaasneb hingamisraskus, sinakad huuled või segasus, helista kohe 112. Need piirid on üldised ja kroonilise haiguse korral lepi oma piirid kokku arstiga.
Vanemas eas ja mõne kroonilise haiguse korral võib „oma normaalne“ olla veidi madalam. KOK-i patsiendil ütleb sageli raviarst, millise vahemiku juures peab ta rahulikuks jääma ja millisest alates abi otsima. Kirjuta see number aparaadi kõrvale, et ei peaks ärevas olukorras meenutama.
Vaata ka trendi, mitte ainult ühte numbrit. Kui näit on olnud päev läbi 97 ja õhtul on 93, on see hoopis teine lugu kui inimesel, kellel on 93 olnud aastaid.
Kuidas kodus õigesti mõõta
Enamik „halbu näite“ tuleb mõõtmisveast, mitte kopsudest. Enne mõõtmist:
- istu 5 minutit rahulikult, ära mõõda kohe pärast trepist tulekut;
- soojenda külmad käed, hõõru sõrmi või hoia neid kaenla all, külm sõrm annab madalama näidu või üldse mitte mingit näitu;
- eemalda küünelakk, eriti tume; ka geelküüned ei lase valgust läbi, vali siis teine sõrm;
- pane klamber nimetis- või keskmisele sõrmele, küüs ülespoole, ära pigista ega liiguta kätt;
- oota 30–60 sekundit, kuni number enam ei hüple, esimesed sekundid on peaaegu alati valed;
- väga ere valgus (päike, tugev lamp) otse sensorile võib näitu segada, varja see käega.
Kui tulemus tundub kahtlane, mõõda teisest sõrmest uuesti. Kaks sarnast tulemust on usaldusväärsemad kui üks.
Kellele on pulssoksümeeter kasulik?
- KOK ja raske astma – ägenemise ajal aitab objektiivne number otsustada, kas kodune ravi toimib või on vaja arsti; sageli soovitab aparaadi kasutamist pulmonoloog ise;
- kopsupõletik – kui arst on lubanud kodus ravida, aitab oksümeeter märgata halvenemist varem kui ainult enesetunde järgi;
- südamepuudulikkus – koos vererõhu ja kaalu jälgimisega, arsti soovitusel;
- mägimatkad ja suusareisid – kõrgusel üle 2500 meetri langeb hapnikusisaldus kõigil ja oksümeeter aitab aklimatiseerumist jälgida;
- väikelapse bronhioliit või muu hingamisteede haigus – ainult arsti soovitusel ja arstiga kokku lepitud piiridega, sest täiskasvanu klamber ei pruugi beebi sõrmele sobida.
Inhalatsiooniravi vajava haiguse korral on oksümeeter hea kaaslane nebulisaatorile. Kui mõtled, kas kodus oleks seda vaja, loe meie artiklit kompressorinhalaatori ehk nebulisaatori valimisest.
Milline aparaat valida?
Koduseks kasutamiseks sobib sõrmeotsa pulssoksümeeter, mis töötab patareidega ja näitab ekraanil SpO2 ja pulssi. Meie valikus on Microlife OXY 300, mis on mõeldud hapnikuküllastuse ja pulsi mõõtmiseks sõrmeotsast ning sobib ka hingamisteede haiguste jälgimiseks, ning Evolu sõrme pulssoksümeeter, kompaktne ja lihtsa ekraaniga seade igapäevaseks jälgimiseks. Mõlema puhul vaata, et sõrm mahuks klambrisse ilma surumata ja et ekraan oleks ka vanemale inimesele loetav.
Kui pead jälgima ka palavikku, tasub hoida samas sahtlis hea termomeeter. Milline neist on täpseim, oleme kirjutanud artiklis milline termomeeter valida.
Mida pulssoksümeeter ei näita
Seadmel on piirid, mida tasub teada, et numbrit mitte üle hinnata:
- see ei mõõda hingamise raskust ega süsihappegaasi taset, inimene võib tunda tugevat õhupuudust ka normaalse SpO2 juures;
- vingugaasimürgistuse korral näitab aparaat eksitavalt normaalset tulemust;
- tugeva aneemia, väga madala vererõhu ja külmade jäsemete korral on näit ebatäpne;
- uuringud näitavad, et tumedama naha korral võib aparaat tegelikust pisut kõrgema numbri anda, seega võta sellisel juhul piirväärtusi ettevaatlikumalt;
- kodune mõõtmine ei asenda arsti hinnangut ega vereanalüüsi.
Kui kahtlustad põletikku, võid kodus teha ka CRP kiirtesti, mida leiad koduste tervisetestide seast, aga ka see on ainult abivahend otsuse tegemiseks.
Millal arsti juurde?
Ära jää numbrit vahtima, kui inimese seisund ise räägib muud. Helista 112, kui:
- SpO2 on alla 90 ja see ei parane puhates ega uuesti mõõtes;
- hingamine on väga kiire või raske, rääkimisel jääb hing kinni;
- huuled või küüned lähevad sinakaks;
- tekib segasus, unisus, millest on raske äratada;
- lapsel vajuvad hingamisel roided sisse, ninatiivad liiguvad või ta ei suuda juua.
Perearstile või nõuandeliinile 1220 helista, kui näit püsib 92–94, palavik ja köha kestavad üle paari päeva või kroonilise haigusega inimese näit on tavalisest madalam.
KKK
Kas pulssoksümeeter sobib ka beebile või väikelapsele?
Tavaline täiskasvanu sõrmeklamber on väikelapse sõrme jaoks liiga suur ja annab sageli vale tulemuse. Lastele on olemas eraldi sensorid ja mõõtmise vajaduse peaks otsustama lastearst. Kodus jälgi pigem hingamissagedust, roiete vahede sissevajumist ja seda, kas laps joob ja on kontaktne.
Miks näitab aparaat erinevatel sõrmedel erinevat tulemust?
Sõrmede vereringe ei ole ühesugune ja ka klambri asend mõjutab. Paari ühiku erinevus on tavaline. Usalda seda mõõtmist, kus number püsis stabiilsena vähemalt 30 sekundit ja pulsinäit vastas tegelikule pulsile.
Kas nutikell mõõdab hapnikusisaldust sama hästi?
Randmelt mõõtvad kellad on mugavad trendi jälgimiseks, aga sõrmeotsa oksümeeter on reeglina täpsem, eriti madalate väärtuste juures. Kui kell näitab madalat tulemust, kontrolli üle sõrmeotsa seadmega ja vaata enesetunnet.
Kui tihti peaks kroonilise haiguse korral mõõtma?
Stabiilses seisundis piisab paarist korrast nädalas, et teada oma tavalist taset. Ägenemise, külmetuse või palaviku ajal mõõda paar korda päevas samal ajal ja samas olekus, näiteks hommikul enne ravimeid. Kirjuta tulemused üles, arstile on see väga kasulik.
See artikkel on üldine teave ega asenda arsti nõuannet. Kodune mõõtmine aitab seisundit jälgida, kuid diagnoosi paneb ikkagi arst.