Paljud mehed lükkavad arstivisiiti viimase hetkeni. Eesnäärme puhul on see riskantne, sest probleemid arenevad sageli vaikselt ja ilma valuta. Eesnäärme kontroll on aga lihtne: esimese sammu saab teha PSA kiirtestiga kodus ja tulemuse põhjal perearstiga edasi rääkida.
Mis on eesnääre ja miks seda kontrollida?
Eesnääre ehk prostata on kreeka pähkli suurune nääre, mis asub vaagnas põie all. Vanusega eesnääre tavaliselt suureneb – üle 50-aastastel meestel on see väga sage. Eesnäärmevähk on Eesti meestel kõige sagedasem vähk, kuid varakult avastatuna on see hästi ravitav.
Millised sümptomid viitavad eesnäärme probleemile?
- sage urineerimisvajadus, eriti öösel;
- nõrk või katkendlik uriinijuga;
- tunne, et põis ei tühjene lõpuni;
- raskus urineerimise alustamisel;
- valu või põletustunne urineerimisel;
- veri uriinis või spermas;
- valu alaseljas, vaagnas või lahklihas (munandikoti ja päraku vahel).
Need sümptomid tulevad enamasti eesnäärme healoomulisest suurenemisest või põletikust. Vähk ei pruugi alguses üldse sümptomeid anda, seetõttu tasub kontrolli peale mõelda ka siis, kui midagi ei valuta.
Mis on PSA?
PSA (prostataspetsiifiline antigeen) on valk, mida toodab eesnääre. Väike kogus on veres alati olemas, kuid kui eesnäärmega on midagi korrast ära, PSA tase sageli tõuseb.
Alla 4 ng/ml peetakse tavaliselt normiks. Vahemik 4–10 ng/ml on nn hall tsoon: põhjus võib olla suurenemine, põletik või vähk ning seda peab hindama arst. Üle 10 ng/ml on selge põhjus minna täpsemale uuringule.
PSA võib tõusta ka ilma haiguseta, näiteks pärast rattasõitu, seemnepurset või kuseteede põletikku. Seepärast ära tee testi 48 tunni jooksul pärast seemnepurset või pikka rattasõitu.
Eesnäärme kontroll: millal ja kuidas?
- Umbes 50. eluaastast tasub PSA kontrolli perearstiga arutada.
- Varem, umbes 45. eluaastast, kui isal või vennal on olnud eesnäärmevähk.
- Igas vanuses, kui on urineerimisvaevused.
Kui tihti kontrollida, on igaühe puhul eraldi otsus. PSA-test võib leida ka aeglaseid muutusi, mis elu jooksul probleeme ei tekitaks, seega aitab arst kaaluda, mis sinu vanuse ja riski juures mõistlik on.
Kuidas teha eesnäärme test kodus?
Eesnäärme kiirtest Prosta-Check näitab sõrmeotsa verest, kas PSA on üle 4 ng/ml. Vastuse saad umbes 10 minutiga. Tootja andmetel kattuvad tulemused laboriga 88% juhtudest.
- Pese käed sooja veega, et veri tuleks kergemini.
- Torka sõrmeotsa komplektis oleva lantsetiga.
- Tilguta veri testile ja lisa lahus juhendi järgi.
- Loe tulemus ettenähtud ajal.
Positiivne tulemus ei tähenda vähki, kuid on selge märk minna perearsti juurde. Arst teeb laboris täpse PSA analüüsi ja vajadusel suunab uroloogi juurde. Negatiivne tulemus on rahustav, aga kui sul on vaevused, räägi siiski arstiga.
Samast kohast saab tellida ka teisi kiirteste – vaata koduste tervisetestide valikut.
Kuidas eesnäärme tervist hoida?
- Liigu iga päev. Regulaarne liikumine ja normaalne kaal vähendavad riske.
- Söö rohkem köögivilja, tomateid, kala ja kaunvilju, vähem punast ja töödeldud liha.
- Ära joo palju vedelikku vahetult enne magamaminekut, kui öine urineerimine häirib.
- Piira alkoholi ja kofeiini, sest need ärritavad põit.
- Räägi PSA kontrollist perearstiga – arst aitab otsustada, kui tihti see sulle mõistlik on.
KKK
Kas kõrge PSA tähendab vähki? Mitte alati. PSA tõuseb ka eesnäärme suurenemise ja põletiku korral. Täpse põhjuse selgitab arst.
Kas PSA võib vanusega tõusta? Jah, suurem eesnääre toodab rohkem PSA-d, seepärast hindab arst tulemust alati koos vanuse ja sümptomitega.
Kas mõni ravim mõjutab PSA tulemust? Mõned eesnäärme suurenemise ravimid võivad PSA taset langetada. Kui võtad regulaarselt ravimeid, ütle sellest arstile.
Kiirtest annab esimese suuna, diagnoosi paneb arst. Artikkel ei asenda arsti nõuannet.