Uued matkasaapad, pikk linnapäev või esimene soe nädal sandaalides, ja õhtuks on kanna peal vill, mis iga sammuga meelde tuletab. Villid on tüütud, aga enamasti ohutud ja paranevad ise, kui neid rahule jätta ja õigesti katta. Konnasilmad on teine lugu: need tekivad aeglaselt, ei kao ise ja vajavad eelkõige põhjuse kõrvaldamist, mitte plaastrit.
Miks vill tekib?
Vill on naha kaitsereaktsioon hõõrdumisele. Kui jalanõu hõõrub sama kohta ikka ja jälle, kihid naha sees nihkuvad üksteise suhtes, nende vahele koguneb vedelik ja tekib vedelikuga täidetud vill. See vedelik ei ole mäda, vaid koevedelik, mis kaitseb alumist õrna nahka edasise kahjustuse eest.
Villi tekkimist soodustavad:
- uued või liiga suured jalanõud, mis jalas liiguvad;
- niiskus, olgu see higi, vihm või märjad sokid – pehme nahk hõõrdub palju kergemini;
- puuvillased sokid, mis jäävad märjaks, ja õmblused vales kohas;
- pikk päev jalgadel pärast pikka istuvat perioodi, nahk pole koormusega harjunud;
- kuumus ja paistes jalad õhtupoole.
Esimene märk on kuum, punetav ja hell laik. Kui sellel hetkel jalanõu vahetada või plaaster peale panna, jääb vill tihti tulemata.
Kas villi tohib torgata?
Üldreegel on, et ei. Terve villinahk on parim side, mis sul olemas on: see kaitseb haava ja selle all paraneb nahk kiiremini kui lahtiselt. Vedelik imendub mõne päevaga ise.
Erand on suur ja pingul vill, millega ei saa astuda ja mis läheb niikuinii katki. Kõige kindlam on lasta see avada pereõel või arstil (diabeedi korral alati). Kui teed seda ise:
- pese käed ja vill seebiga;
- puhasta nõel alkoholi või desinfitseerimisvahendiga;
- torka villi serva mõnes kohas, mitte keskele, ja vajuta vedelik õrnalt välja;
- jäta nahk peale, ära rebi seda ära;
- kata vill plaastriga ja vaheta seda, kui see märjaks läheb.
Kui villinahk on juba ise ära rebenenud, puhasta koht jooksva veega, jäta lahtised nahaservad alles ja kata plaastriga. Lahtist villi ära hoia ka siis lahtisena, kui see „õhu käes“ pealtnäha kuivab: haav paraneb kaetult ja niiskena paremini.
Kuidas villiplaaster töötab?
Tavaline plaaster hoiab villi küll puhtana, aga pehmendab vähe. Medrulli villiplaaster on hüdrokolloidplaaster, millel on paksem geeljas kiht. See imab villist eralduvat vedelikku, muutub pehmeks padjaks ja hoiab haava niiskena. Kõndida on kohe palju mugavam ja plaaster püsib peal ka duši all.
Kuidas paigaldada:
- pese ja kuivata nahk hoolega, kreemisele nahale plaaster ei kinnitu;
- soojenda plaastrit mõni sekund peopesade vahel, siis liibub see paremini;
- aseta plaaster villile nii, et servad jääksid tervele nahale, ja vajuta servad kinni;
- ära tõmba plaastrit maha enne, kui see hakkab ise ääre poolt lahti tulema, tavaliselt mitme päeva pärast;
- kui plaastri keskel tekib valge mull, on see geeli töö, mitte märk, et midagi on valesti.
Sama plaaster sobib ka ennetavalt: kleebi see kanna või varba peale enne pikka matka, kui tead, et see koht hõõrub. Väiksemate hõõrdumiste ja juba kuivanud villide katmiseks sobivad tavalised plaastrid, nagu Hansaplast Elastic, mis venib koos nahaga, või Hansaplast Universal, kus on karbis mitu suurust.
Kuidas ville ennetada?
- Kanna uusi jalanõusid enne pikka päeva mõnel lühemal käigul sisse.
- Vali sokid, mis juhivad niiskust: villased või sünteetilised sportsokid hoiavad jala kuivemana kui puuvillased.
- Matkal vaheta sokke, kui need märjaks lähevad, ja kuivata jalgu puhkepausidel.
- Kata teadaolevad hõõrdumiskohad plaastri või teibiga juba enne, kui tunned hellust.
- Jalanõu, mis kannast ära libiseb, tuleb pigem tihedamalt siduda kui lootma jääda, et „läheb sisse“.
- Pikal käigul vähenda hõõrdumist spetsiaalse hõõrdumisvastase pulgaga või lihtsalt vaseliiniga.
Konnasilm või tüügas?
Konnasilm ehk nahakõvastik tekib pikaajalise surve peale: kitsas jalanõu, varba kuju või luu, mis nahka vastu kinga surub. Nahk hakkab ennast kaitseks paksendama ja tekib kõva, sageli keskelt tihe „tuum“, mis surub sügavamale ja valutab astudes. Tüüka tekitab seevastu viirus. Mõlemad on kõvad ja mõlemad valutavad, aga neid saab eristada:
- konnasilm valutab otse peale vajutades, tüügas pigem külgedelt pigistades;
- konnasilmas on nahajooned säilinud ja keskel on tihe tuum, tüükal lähevad nahajooned ümber ja pinnal on tumedad täpid;
- konnasilm tekib survekohta (varvaste peal, päka all, kanna serval), tüügas võib olla ükskõik kus;
- tüükaid on sageli mitu ja need võivad levida.
Kui pole kindel, kumb on, ära hakka konnasilmaplaastriga tüügast töötlema, vaid lase arstil või podoloogil vaadata.
Mida konnasilmaga kodus teha?
Esimene samm on surve ära võtta: avaramad jalanõud, pehme sisetald või rõngaspadi konnasilma ümber. Kui surve kaob, muutub konnasilm ise ajapikku pehmemaks. Kiirendada saab nii:
- leota jalgu 10–15 minutit soojas vees;
- hõõru pehmenenud paksendit õrnalt pimsskivi või jalaviiliga, mitte tera ega kääridega;
- määri jalgu iga õhtu rasvase kreemiga, et nahk püsiks pehme.
Medrulli konnasilmaplaaster sisaldab salitsüülhapet, mis pehmendab kõvastunud nahka, ja pehmet rõngast, mis võtab astumisel survet maha. Kleebi plaaster täpselt konnasilmale, nii et hape ei puutuks tervet nahka, ja järgi pakendi juhiseid hoidmisaja kohta. Kui nahk ümberringi läheb valgeks ja hellaks, tee paus.
Salitsüülhappega plaastreid ära kasuta, kui sul on diabeet, vereringehäire jalgades, tundlikkuse langus või kui nahk konnasilma ümber on katki. Nendel juhtudel paraneb jalal isegi väike haav aeglaselt ja ohtlikult, seega kuuluvad konnasilmad podoloogi või perearsti kätte. Plaastreid ja sidemeid koduapteeki leiad meie koduapteegi valikust.
Millal minna podoloogi või arsti juurde?
Mine, kui:
- vill või konnasilm punetab laialt, on kuum, mädane või lõhnab;
- valu süveneb, kuigi surve ja hõõrdumine on kõrvaldatud;
- sul on diabeet või jalgade vereringehäire ja jalal on ükskõik milline haav;
- konnasilm tuleb pärast eemaldamist ikka ja jälle tagasi, siis on põhjus jalavõlvi või varba asendis;
- villid tekivad ilma hõõrdumiseta või koos lööbe ja palavikuga;
- tüügas kasvab, levib või on olnud üle paari kuu.
Podoloog eemaldab konnasilma enamasti valutult ja leiab sageli üles ka selle, mis seda tekitas.
KKK
Kas villi võib lahtisena „õhu käes“ kuivatada?
See on levinud, aga vananenud nõuanne. Kaetud ja niiske haav paraneb kiiremini ning kaitstult valutab vähem. Lahtine vill hõõrub sokis uuesti katki ja sinna satub kergemini mustust.
Kui kaua vill paraneb?
Terve nahaga vill imendub tavaliselt nädalaga, katkine paraneb kaetult umbes nädala kuni kahega. Kui kaks nädalat hiljem on koht ikka hell või punetab, lase üle vaadata.
Kas vereville tuleb torgata?
Ei. Verevill tähendab, et hõõrdumine ulatus sügavamale, ja selle avamine suurendab nakkusohtu. Kata see pehme plaastriga ja võta koormust maha.
Kas konnasilma saab kodus lõigata?
Ära tee seda. Tera läheb kergesti liiga sügavale ja jalatallal paraneb lõikehaav halvasti. Pehmenda, viili ja vajadusel lase podoloogil eemaldada.
See artikkel on üldine teave ega asenda arsti või podoloogi nõuannet.