Tupe pH ja eritis: mis on normaalne, mida näitab kodutest ja millal günekoloogi juurde

Eritis on viimased päevad teistsugune, lõhn tundub võõras ja sa ei tea, kas tegu on seenega, millegi muuga või lihtsalt tsükli faasiga. Tupe pH on üks lihtsamaid mõõdikuid, mis annab vahetegemiseks vihje: terve tupe keskkond on happeline ja paljud vaevused algavad just sellest, kui happesus kaob. Siit saad teada, mis on normaalne, mida kodune test näitab ja mida see kindlasti ei näita.

Miks on tupe keskkond happeline?

Terves tupes elavad piimhappebakterid ehk laktobatsillid, mis toodavad piimhapet ja hoiavad pH vahemikus 3,8–4,5. Nii happelises keskkonnas on soovimatutel bakteritel raske paljuneda. Kui laktobatsille jääb vähemaks, tõuseb pH ja siis saavad võimust teised bakterid.

Happesust kõigutavad:

• antibiootikumikuur;
• menstruatsioon (veri on aluseline);
• sperma vahekorra järel, samuti mõned libestid ja spermitsiidid;
• tavalise seebi või dušigeeliga pesemine seestpoolt;
• hormoonide muutus raseduse, imetamise ja menopausi ajal;
• stress ja vähene uni, mis mõjutavad kogu mikrofloorat.

Milline eritis on normaalne?

Eritis on tupe loomulik puhastusmehhanism, mitte haiguse märk. Terve eritis on läbipaistev kuni valkjas, lõhnatu või kerge hapuka lõhnaga ja selle kogus muutub tsükli jooksul: ovulatsiooni paiku on seda rohkem ning see on venitatav nagu munavalge, enne menstruatsiooni paksem ja valgem. Kuivanuna võib see aluspesul jätta kollaka jälje – ka see on normaalne.

Murelikuks tasub muutuda, kui muutub värv, lõhn või tekstuur ja kaasneb sügelus, kipitus või valu.

Vaginoos, seennakkus või trihhomonoos?

Kolm kõige sagedasemat vaevust annavad erinevaid märke:

Bakteriaalne vaginoos on sagedasem kui seennakkus, kuigi paljud ravivad end kodus seenevastase kreemiga, mis vaginoosi puhul ei aita. Just siin tulebki pH kasuks: kui pH on normis, on seen tõenäolisem; kui pH on tõusnud, on põhjus pigem vaginoos või mõni nakkus, mis vajab arsti.

Kuidas ellen pH-testi teha?

ellen tupe pH-test on ühekordse aplikaatoriga kodutest, mille tulemus on näha umbes kümne sekundiga. Pakendis on viis testi, nii et saad vajadusel mõõta ka mõne päeva pärast uuesti.

• Pese käed ja võta aplikaator pakendist.
• Vii aplikaatori ots õrnalt tuppe, nii nagu tampooni, ja hoia seda mõne sekundi vastu tupe seina.
• Võta välja ja võrdle indikaatori värvi pakendil oleva skaalaga.
• Kirjuta tulemus ja kuupäev üles, see on günekoloogi juures kasulik info.

Ära tee testi menstruatsiooni ajal, umbes ööpäeva jooksul pärast vahekorda ega kohe pärast pesemist või libesti ja tupekreemi kasutamist, sest tulemus tuleb vale. Raseduse ajal ära tee kodutestist omaette järeldusi: iga muutunud või ootamatult rohke eritis on põhjus ämmaemandale või arstile helistada.

Mida test näitab ja mida mitte?

Test näitab ainult happesust. Normis pH ei välista nakkust, aga viitab, et sügeluse-põletuse põhjus võib olla pigem seen või ärritus kui vaginoos. Tõusnud pH võib viidata, et laktobatsillid on vähemuses, aga üksi ei ütle see põhjust – lase günekoloogil see kindlaks teha.

Test ei ütle, milline bakter või nakkus on süüdi, ei välista suguhaigust ega asenda günekoloogi uuringut. Normis tulemus ei tähenda, et kõik on korras, kui vaevused jätkuvad. Mõtle sellest kui termomeetrist: see näitab, et midagi on nihkes, aga mitte seda, mis täpselt.

Igapäevane hooldus, mis mikrofloorat hoiab

Kõige tähtsam reegel on lihtne: tupp puhastab end ise, pese ainult välist intiimpiirkonda ja ainult sooja veega või selleks mõeldud leebe vahendiga. Elleni prebiootiline puhastusvaht ja NeBiolina õrn intiimpesugeel kaeraekstraktiga on mõlemad lõhnavabad ja mõeldud just välise intiimpiirkonna nahale; tavaline dušigeel on selleks liiga tugev.

Menstruatsiooni ajaks on mõeldud Elleni probiootilised tampoonid, mis sisaldavad piimhappebaktereid ja mida kasutatakse nagu tavalist tampooni. Kuiva ja ärritunud välise intiimpiirkonna hooldamiseks on Elleni probiootiline intiimkreem, mis niisutab ja pehmendab nahka. Piimhappebakterite kohta ei ole EL-is kinnitatud tervisealaseid väiteid, nii et vaata neid kui hooldust, mitte ravi.

Lisaks tasub kanda puuvillast aluspesu, vahetada märg ujumistrikoo kuiva vastu, vältida igapäevaseid lõhnastatud pesukaitsmeid ja mitte venitada antibiootikumikuure pikemaks, kui arst määras.

Millal günekoloogi juurde?

Mine günekoloogi või perearsti juurde, kui:

• sümptomid tekivad esimest korda ja sa pole kindel, mis see on;
• eritis on kollakasroheline, verine või tugeva lõhnaga;
• kaasneb palavik, valu alakõhus või valu vahekorra ajal;
• oled rase;
• sul on olnud uus seksuaalpartner või kahtlustad suguhaigust;
• vaev kordub rohkem kui kolm-neli korda aastas;
• apteegi seenevastane ravim ei aidanud nädala jooksul.

Vaginoosi ja trihhomonoosi ravitakse arsti määratud ravimiga, trihhomonoosi puhul ravitakse ka partnerit. Seennakkuse korral sobib enamasti apteegist saadav seenevastane ravim, kuid korduva seene puhul uuritakse põhjust, näiteks veresuhkrut.

KKK

Kas pH-testi tasub teha ka ilma vaevusteta?
Enamasti ei ole seda vaja. Mõistlik on testida siis, kui eritis või lõhn on muutunud, pärast antibiootikumikuuri või kui korduv vaginoos kipub tagasi tulema ja tahad varakult teada, kas happesus on jälle paigast ära.

Kas tupe pH-d saab toiduga mõjutada?
Otsest ja kiiret seost ei ole. Tasakaalustatud toitumine, piisav vedelik ja mõõdukas suhkrutarbimine toetavad üldist tervist, kuid tupe happesust määravad eelkõige laktobatsillid, hormoonid ja see, mida tupega tehakse: pesemine, vahekord, ravimid.

Kas partner saab vaginoosi?
Bakteriaalne vaginoos ei ole suguhaigus ja meespartnerit tavaliselt ei ravita. Küll aga võib uus partner või kondoomita vahekord vaginoosi vallandada, sest sperma on aluseline. Naispartneri puhul võib arst soovitada ka tema kontrolli.

See artikkel on üldine teave ega asenda arsti nõuannet. Kodutest ei asenda günekoloogi uuringut ega diagnoosi.